ansambel MEELESPEA tegemised

Naisansambel  „Meelespea“ alustas 65. hooaega 2023 sügisel, peale suvepuhkust uue,  juubeli hõngulise  hooga .Kohtume igal teisipäeval proovis ja valmistame ette esinemisi.

Esimene ülesastumine toimuski juba 26.10 VENÜs. Oleme  pakkunud laulurõõmu kahel korral Mustamäe Päevakeskuses ja 9.01 k.a. olime Lasnamäe Sotsiaalkeskuses laulmas.

Ees ootab esinemine Põhja -Tallinna Sotsiaalkeskuses sõbrapäeval ja Nõmme Lauluklubis. Me naudime koosolemist ja pakume muusikarõõmu ka teistele.

 

Ansambli liige

Õ.Roomets

SONY DSC

Mulkide Tallinna seltsi koosolemine 18.detsember 2023

Iga kuu teisel esmaspäeval kogunevad Mulkide Tallinna Seltsi liikmed et arutada mis tehtud ja tehakse plaane edasiseks.

Sellel korral tähistati oma kauaaegse eestvedaja Elvi Kirsipuu 85. juubelit.

Tutvustati Mulkide uut almanahhi ja veedeti aega kohvilauas kooslaulmisega. 

 

Tantsuõhtud Raavises – Õhtuleht – Naisteleht

11. detsember 2023 14:38

„Kui naised tahavad, siis naised ka lähevad,“ põhjendab eakate tasuta tantsuõhtut külastav tantsulemb, ei naised ei pea enam meeste tantsule kutsumist ootama jääma – põhiline, et tantsurõõm kogemata ei jääks!

 
gallery-SÜDAMLIKUD TANTSUÕHTUD TALLINNAS: „Paljud tänased paarid on ilmselt sündinud õhtutest, mil tüdrukud istusid seina ääres ja poisid passisid ukse juures.“
 

Hämar saal, standardtantsud, kohviaroom, kingade sahin ja rõõmsad inimesed – just sellised märksõnad iseloomustavad tänapäeva vanema keskea tantsuõhtut kõige paremini.

On kuu esimene reedeõhtu ning linn on kuhugi kiirustavaid inimesi täis. Need, kes kuhugi ei kiirusta, on juba teatris, kontserdisaalis või baaris koha sisse võtnud, sest kell on pool kaheksa läbi. Tallinnas, Raua tänava majas number üks on aga juba kella kuuest saati tantsu vihutud. Igakuine keskealiste, õigemini eakate tantsuõhtu huvialaklubis Raavis on selle üks populaarsemaid üritusi juba pikki aastaid.

Pidulikus riietuses

Hämaras saalis siuglevad paarid tantsupõrandal, saateks juba viiskümmend aastat muusikuna tegutsenud ning peaaegu sama kaua õhtujuhi ja pulmavanema ametit pidanud Madis Laini mahe lauluhääl. Ta kaverdab tuntud lugusid nii Orumetsa, Nuude, Stenfeldti jt omal ajal tuntud lauljate repertuaarist, sekka midagi rahvalikkugi. Kuna tantsijad on juba vanemas keskeas, eakamatel aastaid turjal rohkem kui kaheksakümmend, siis fonogrammi volüümi pole põhja keeratud. Saab vabalt juttu ajada. Ei mingit kahtlust, et pidulised on tulekuks vaeva näinud – nii mehed kui naised on selga pannud peoriided ja jalga tantsukingad.

PUHAS RÕÕM: Armastus tantsu vastu ning võimalus seda kirge tasuta tantsuõhtutel rahuldada teeb rinna rõõmsaks.

Foto: Robin Roots

Tantsivate paaride samme on selgelt kuulda isegi tantsusaali eesruumi, kus külalisi võtab vastu klubijuht Koidula Raudmägi. Särtsakas daam, kes mittetulundusühingul hinge sees hoiab.

Kuigi tantsuõhtu, millest osavõtt on kõigile täiesti tasuta, kestab kella kuuest ja lõpeb kell üheksa, seab mõni üksik end juba lahkuma – ju siis oli tantsu juba piisavalt keerutatud või oodatakse teda koju. Üldiselt saabutakse kohale aegsasti, mõni on kohal juba kella viiest, et ennast valmis seada ja lehti lugedes või telekat vaadates aega parajaks teha. Kõik muu tegevus jäetakse aga hetkega sinnapaika, kui kõlab esimene tantsuviis ja põrand on hoobilt rahvast täis.

Tantsi või üksinda

Tuleval aastal 30. sünnipäeva tähistava Raavise asutas kunagine Tallinna pensioniameti juhataja Gennadi Vihman ja see sai oma nime kunagi siin tegutsenud huviringide järgi. Nendeks olid rahvatantsuring Raabiku, koor Videvik ja vene seltskond Suaree, mis koosnes eeskätt Peterburist ja Pihkva kandist Eestisse elama sattunud intellektuaalidest.

KLUBI HING: Koidula Raudmägi kutsub kõiki tantsima, nii noori kui vanu.

Foto: Robin Roots

„See oli superseltskond,“ õhkab Koidula, „laulsid ja lugesid üksteisele luuletusi.“

Täna tegutsevad siin rahvatantsijad, naisansambel, võimlejad, mulkide selts, Kalevi spordiveteranid ja kes kõik veel.

„Kõik on oodatud,“ tähendab klubijuht, pidades silmas igakuiseid tantsuõhtuid nagu täna. „Võid olla alla või üle keskea, kõik võivad tulla. Üldiselt käivad seni siiski juba pensioniealised.“

Koidula meenutab endisi aegu, kui tüdrukud istusid seina ääres ja poisid passisid ukse juures, et ühel hetkel süda rindu võtta, silmarõõmu ees kummardada ja teda tantsule paluda. Kõik see on jäänud minevikku. Paljud tänase tantsõhtu tähtpaarid on ilmselt sündinud just säärastest õhtutest ning terveks eluks kokku jäänud, mistõttu on tuldud enamasti abikaasaga koos.

Aastatega on üksteisega sõbrunetudki, mistõttu on, millest rääkida. Ent maailm on muutunud. Kui varem pälvisid partnerita tantsupõrandal soleerijad üleüldist tähelepanu, siis nüüd ei tehta sellest isegi konservatiivsemas seltskonnas numbrit.

MAHEHÄÄLNE MADIS: Madis Lain sisustab tantsuõhtuid juba üle 10 aasta.

Foto: Robin Roots
 

„Võib ka üksinda tantsida, aga kui mehi on vahel naistest vähem, ei vaata keegi ka naistantsupaaridele viltu,“ märgib Koidula. „On tuldud isegi karguga. Paneb kargu kõrvale, tantsib ära ja läheb, aga kahjuks seda härrasmeest enam meie seas ei ole. Aga no näete, kui rõõmus rahvas meil on! Muudkui küsivad, et miks sa neid õhtuid rohkem ei tee, aga saal on tihtipeale muuga hõivatud.“

Otse Soomest

Madis Lain kuulutab välja vaheaja ja paneb peale vaikse muusika. Kuulda on, et laulab 80ndate diskotäht CC Catch.

Madis on laitmatult istuvas ülikonnas mees, kes muusikuleiba erinevates kõrtsides ja kollektiivides söönud. Lõpetanud Otsa-nimelise muusikakooli kontrabassi erialal, mängis ta pikalt basskitarri.

„Mulle meeldivad seltskonnatantsud ja inimesed, kes neid tantsida tahavad. Taolist tantsukultuuri jääb üha vähemaks, lastele neid ju enam koolis ei õpetata, ei tea, milles asi on. Inimesed naudivad tantsimist, plaksutavad – see on kõige tähtsam,“ põhjendab Madis, miks ta juba enam kui kümme aastat iga kuu esimesel reedel Raavises kohal on.

Valss, tango, rumba, tša-tša-tša – kõik läheb peale, põrand ei jää kunagi tühjaks. Soovilugusid tellitakse harva ning Madis püüab lugude valimisel jälgida, et kava oleks vaheldusrikas ning lähtub isegi aastaaegadest. Täna on ta valinud ette mängimiseks nii mõnegi loo talvest ja jõuluootusest.

OSKAVAD HÄSTI: Valss, tango, rumba, tša-tša-tša – kõik läheb peale, tantsupõrand ei jää kunagi tühjaks.

Foto: Robin Roots

Leidnud endale koroona-ajal interneti teel südamedaami, tuleb Madis kohale lausa oma uuest elupaigast Soomest. Viimasel ajal on mees avastanud ande ka matusekõnelejana, mistõttu veab ta täna tantsuõhtut, homme aga viib Pärnamäel läbi igavikuteele mineku talituse.

Naiste võim

Vaheaeg saab läbi ja Madis kiirustab pulti tagasi. Meie aga jutleme pisut laudkonnaga, mis koosneb kolmest daamist ja kolmest härrast.

„Tantsimine,“ kostab vastuseks küsimusele, mis on kokku tulemise peamine põhjus. „Lisaks oleme aastatega kõik juba tuttavaks ja sõbraks saanud.“

Kuigi laudkonnas ollakse arvamusel, et tänapäeval pole vaja eraldi naiste valikut välja kuulutada, sest kõik võivad valida kõiki, teeb Madis seda vana kombe kohaselt just nüüd siiski.

„Kui naised tahavad, siis naised ka lähevad,“ ütleb Katrin.

„Jah, naiste võim hakkab üha enam üle käima,“ nendib Lembit.

„Mis teha, kui mehed nii mökud on. Kaua sa jõuad oodata, kui tahad tantsida?“ ei jää Katrin vastust võlgu.

Ühele osale seltskonnast meeldib enim liuelda aeglase valsi rütmis, teistele sümpatiseerivad hoopis ladina-ameerika tantsud.

„Siin käivad inimesed, kes viiskümmend aastat tantsuõhtutel käinud,“ märgivad mehed.

„Ja me käime mujal ka,“ avaldavad Helgi ja Helle, «Pirital ja Kajas ja Lindakivis, neid korraldatakse ka päevakeskustes. On paare, kes väisavad pidusid kaks korda kuus, aga on neidki, kes tantsivad kuus korda.

KINGASAHINA SAATEL: Tantsuõhtul oli sombuse ja lumise ilma tõttu seekord pisut vähem rahvast, aga seda enam oli tantsuruumi.

Foto: Robin Roots

„Mõnel on fanatism nii tugev, et ilma selleta nad ei saa. See on terviselegi hea, südamele eriti ja hoiab vormis,“ tähendab Robert.

Tulge tantsima!

Lisalugusid Madis reeglina ei lase. Ütleb, et nüüd tuleb viimane lugu ning kui see on kõlanud, asutavad tantsijad end koduteele.

„Nad on eakad, väsivad ära, peavad koju ikka tervetena jõudma,“ ütleb Madis.

TANTSIJATE OOTEL: Keegi ei keela kaasa võtta ka väikest suupistet või napsi. Üks külastajatest küpsetab alati kõigile mekkimiseks lihapirukaid, aga need on täna juba otsas.

Foto: Robin Roots
 
„Vahel jalutame tund aega koju. Värskes õhus on õhtul mõnus kõndida. Siis vaatame natuke telekat ja läheme voodisse,“ avaldab Robert.

Aga mis siis saab, kui pärast tänast artiklit tuleb järgmisel korral nii palju rahvast kohale, et kõik saaligi ära ei mahu?

„Siis tantsime koridoris!“ lausub Koidula naerdes.

Valgevene reis 13-18 august 2019

Raabiku naisrühm koos Tiit Reisidega Valgevenes. Saime tutvuda Minski, Grodno ja teiste linnadega.

Külakosti pakkus meile Mesitalu, kus ka ise esinesime

Külastasime kuulsat Valgevene klaasitehast NEMAN ja tutvusime paljude vaatamisväärsustega. Nägime kauneid parke ja Valgevene arhitektuuri

 

Väike trenn Minskis hotelli ees enne esinemist

 

Ühistantsud

 

Tantsime koos

Mesitalus meile külakosti pakkumas

mesitalu peremees ja mõmmid

Vana sokuga tutvust tegemas

Valgevene linnad

 

naisruhm-Raabiku

Rahvatantsurühm Raabiku sai 30 oktoobris 2023

Tantsurühma alguseks oli 1993. aasta oktoober. Malle ja Väino algatusel tuli kokku 4 inimest, otsiti üles endine tantsujuht Enn Kubber.  Nii sai meie rühm alguse. Esimene proov oli Pensioniameti saalis Pronksi tn, kus toonane juhataja Gennadi Vihman meid oma katuse alla võttis. 

Aasta  lõpuks oli meid 5 segapaari ja siis juba 6-7. Lisaks oli ka naisrühm. Rühma nimeks sai  samanimelise eesti rahvatantsu järgi RAABIKU, mis jäi ka meie rühmatantsuks.

1994.a. 10 oktoobril loodi huviklubi Raavis mille üheks liikmeks sai ka Raabiku.  1997. aastal saime oma ruumid Raua 1. 

2005.aastast jäi haiguse tõttu ära senine juhendaja Enn Kubber ja meie uueks juhendajaks sai Õnnela Põllu. Meil oli nii segarühm kui naisrühm. Praeguseks ainult naisrühm 13 tantsijaga.

Läbi aegade oleme tantsinud Mustpeade majas, Õpetajate majas, Lindakivis, Sakala Kultuurikeskuses, Salme Kultuurikeskuses, Laekveres,, Prangli saarel, Paldiskis, Alajõe Kultuurimajas, Võhma pensionäride klubis, Püssi Kultuurimajas, Põltsamaa Memme-taadi pidustustel, Kuressaare merepäevadel, Kihnus merepäevadel, Tuhamägede talvisel tantsupeol,  Palamuse laadal, Keila eakate lustipeol, Velotreki pensionäride päevadel ja muidugi iga-aastastel Memme-Taadi päevadel Vabaõhumuuseumis.  Oleme osalenud Laulu- ja Tantspidudel Kalevi staadionil, Tallinna tantsupeol, Jõgeval Naiste tantsupidudel, Lätis Cesise Festivalil, Valgevenes Minskis, Soome tantspeol Tamperes  ja muidugi oma klubis üritustel. Aastaid oleme osalenud Muhu Igaküla päevadel Ennu talus. 2023. suvel käisime Ruhnus, kus ka esinesime. Sagedased esinejad oleme ka nii Iru, Merivälja kui Pirita südamekodudes.

2024.a. suveks registreerisime Krakowi festivalile. Kuna oleme ka ERRS-i liikmed, siis on ERRS meie üritusi  alati ka toetanud

29. novembril tähistasime kontserdiga nii Raabiku 30. kui huviklubi Raavis 29. aastapäeva.

Osalesid klubi Raavis naisansambel Meelespea, meie kauaaegsed sõbrad Tallinna Võru ansambel Liiso, Kesklinna SK ansambel Vanaisad (mis on alguse saanud Raavise Vanaisade klubist) ja muidugi Raabiku. Pidu oli tore ja lõpetasime koos kohvilauas.

 

Memme-taadi päevad

XXIV Memme-Taadi päevad

2019. aastal toimusid XXIV Memme-taadi päevad 8.-9. juunil Eesti Vabaõhumuuseumis algusega kell 12.00.
Laupäeval (08.06.19) olid põhiliselt sotsiaalkeskuste kollektiivide esinemised Sassi-Jaani talus. Pühapäeval (9.06.19) Kolu kõrtsi ees esinesid põhiliselt külaliskollektiivid vabariigist.
Üritusel olid kohal käsitöömeistrid, pillimehed ja muidugi ka lauljad-tantsijad.

Vabaõhumuuseumi viis soovijad eribuss Estonia juurest laupäeval kell 10 ja 11 ning pühapäeval kl 11. Kohale sai ka liinibussiga nr 21. Kohtumiseni Eesti Vabaõhumuuseumis!

* Laupäevase päeva lõpetuseks kutsus laulma ja tantsima Erich Krieger

* Pühapäeval mängis Kolu kõrtsi ees tantsuks  akordioniklubi Amulett

Üritus läks igati korda, esinejad ja külalised jäid rahule. Ka soosis meid ilmataat nagu ta kõik need aastad on teinud.

Kahjuks jäid pidamata 2020. aastal seoses viirusepuhangutega 25. Memme-Taadi päevad. Seega jäid XXIV Raavise eestvedamisel korraldatud Memme-Taadi päevad selle üritustesarja viimaseks

Peole

Avatervitused  Kesklinnast hr Tõnis Mölder

 

Osalejaid ja külalisi tervitab hr Svet

 

EPÜL esimees hr Andres Ergma

 

Korraldajad nõu pidamas

 

Esinemised Sassi-Jaani talu õuel

Seenioritantsud 

 

 

Rahvatantsurühmad sotsiaalkeskustest 

 

 

Raavise naisrühm Raabiku

 

Kantritantsurühm Mustsõstra Õied

 

Naiskoor Rukkilill

 

Võru ansambel LIISO

 

Pühapäev Kolu kõrtsi ees

 

 

 

Laupäeva lõpetas Erich Krieger 

Tantsuõhtu Raavises

Igakuine TANTSUÕHTU keskealistele

Iga kuu esimesel reedel, algusega kell 18.00 toimub TANTSUÕHTU keskealistele. Tule ja veeda õhtu toredas seltskonnas mõnusa muusika ja tantsuga.

2024  jätkub TANTSUÕHTU  iga kuu esimene reede.

Olete oodatud tantsima ja niisama head muusikat kuulama kohvitassi juures. Tule ise ja võta kaasa sõber

 

Muusikat teeb ja laulab Madis.

 

Toimunud sündmused

Huvialaklubi MTÜ Raavis 2018 © Kõik õigused kaitstud